Hiiumaa jalgpall areneb täie hooga

MTÜ Hiiumaa Jalgpall on spordiorganisatsioonina kasvanud suuremaks, kui osalised ise alguses arvata julgesid. Jalgpalli on Hiiumaal armastama hakatud.

Harrastajate kasv on olnud märkimisväärne. Kui 2013. aastal mängis jalgpalli 117 last, siis 2014. aasta seisuga on neid 170. Regulaarsed treeningud toimuvad kolmes eri kohas. Kärdlas, kus kokku on kuus treeninggruppi, mängib treener Jaanika Küttimi käe all jalgpalli 78 last, Käinas osaleb treener Mario Degtjovi kolmes treeninggrupis 41 last ning Emmastes treeneriteduo Hergo Tasuja - Tõnis Saarnaki käe all treenib kolmes grupis kokku 51 last. Treeningud toimuvad kaks-kolm korda nädalas, suvel staadionitel, talvel saalides ning Kärdlas ja Emmastes kunstmurul.

„Oleme täitnud ühe vaheeesmärgi: igas treeningkohas on olemas C-kategooria jalgpallitreener,“ räägib MTÜ Hiiumaa Jalgpall projektijuht Kristi Linkov, lisades, et see tagab treeningute kvaliteedi ja jalgpallimängu edaspidise arengu Hiiu saarel.

Järgmiseks eesmärgiks on koolitada vähemalt üks treener UEFA B-taseme treeneriks ja see toob treeningutes kaasa juba suurema kvaliteedihüppe.

Tegemisi mitmel rindel
Spordiala tulevikku silmas pidades osalevad hiidlased Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ja Eesti Koolispordiliidu ühisprojektis „Jalgpall kooli!”, mille raames on EJLi treenerid käinud spordiala tutvustamas nii Kärdlas kui ka Emmastes.

Iga-aastaselt toimuvad eri vanuseklassidele koolidevahelised meistrivõistlused jalgpallis ja selgitatakse välja ka Hiiumaa meistrid. Lisaks toimuvad igal aastal EJLi ja Rimi suvelaagrid. Samuti viiakse läbi Rahvaliiga alagrupimänge nii naistele kui meestele.

Hooaja tippsündmuseks on Eesti maakondadega peetavad maavõistlusmängud ja regulaarsed kohtumised Saaremaa koondisega. „Need kohtumised on tänu kohtunik Aivar Pohlaku vilepartiidele saanud lausa legendaarseteks,“ märgib Linkov.

Eelmisel aastal tehti ka ajalugu, sest üleüldse esimest korda kohtusid Hiiumaa ja Saaremaa naiste jalgpallikoondised. „Uskumatu, aga leidsime 15 vaprat naist, kes julgesid sellise sammu teha ja professionaalsel tasemel mängivate saare naiste vastu astuda,“ lausub Linkov.

Hiidlased mängivad mitmel tasemel
Hiiumaa jalgpalli arengust räägib fakt, et mängijaid kohtab iga tasemega mängudel. Premium liigas pallivad näiteks Andre Frolov (FC Flora) ja Robert Kirss (Nõmme Kalju FC). Esiliigas esindavad FC Kuressaaret Tõnis Koppel, Karl-Johan Kastein ja Martti Pukk. 

Hiidlased saavad oma parimaid mängijaid koos koondises mängimas suvel Kärdla staadionil kohtumistel Läänemaa ja Saaremaaga. „Need saavad olema ka Eesti mõistes väga kõrgetasemelised mängud, kus võitu keegi kergelt käest ei anna,“ tõdeb Linkov.

Kärdla Linnameeskonna nime all mängivad hiidlased Eesti meistrivõistluste sarjas kolme erineva võistkonnaga: 2004. aastal ja hiljem sündinud poiste- ja tüdrukuga E1 vanuseklassis, 2002. aastal sündinud poistega D1 vanuseklassis ning gümnaasiumipoiste ja meestega kolmanda liiga Lääne tsoonis.

Kärdla LM jäi eelmisel aastal kaheksandale kohale, kuid selleks aastaks on seatud eesmärk tõusta esikolmikusse. Peatreeneri rolli on oma õlule võtnud värske C-kategooria treenerilitsentsi omanik ning kauaaegne Kärdla LM mängija Mario Degtjov.

Uus väljak lasteaeda
Mullu muutus Kärdla jalgpallielu tänu Mängude maja kõrvale rajatud kunstmurustaadionile oluliselt ja tänu pehmele talvele toimuvad regulaarsed treeningud seal aastaringselt. Suur samm edasi saab olema tänavu suvel valmiv kunstmuruga miniareen Kärdla lasteaia hoovis.

„See võimaldab viia lasteaialastele treeninguid läbi lasteaia alalt lahkumata ja lisab omakorda võimalusi ka kõikide teiste pallimängude harrastamiseks ilma, et see takistaks teiste laste mängulisi tegevusi õuealal,“ selgitab Linkov. „Siis ei sõltu laste treeningutel osalemine ka lapsevanema võimalustest lapsi treeningutele viia, vaid trenni saab teha lasteaias olemise aja jooksul.“

Pikemas perspektiivis vajab põhjalikku rekonstrueerimist Kärdla staadion. Staadioni liiga suure koormuse tõttu on hädavajalik täismõõtmetes kunstmuruväljaku rajamine. Samuti vajab rekonstrueerimist Käina staadion, millega Käina vallavalitsus on juba vaikselt algust teinud.

Suureks probleemiks on sisesaalid, sest praegu on ainult Emmastes olemas head võimalused jalgpalli harrastamiseks. „Kärdlas on suur vajadus ka suurema spordihalli järgi, et kõik harrastajad saaksid oma vajamineva koormuse ning ka Hiiumaal saaks sisesaalis korraldada turniire,“ leiab Linkov.

Pildil Hiiumaa naiskond pärast mängu Saaremaaga