JALKA | Sander Puri ei tulnud Kaljusse karjääri lõpetama

Miks sa Waterfordis ei jätkanud?
Ei jätkanud Waterfordis, sest klubi ei täitnud lepingulisi kohustusi.

Kas maksmata palk või midagi muud?
Ei hakkaks lepingu sisu avaldama.

Mis sind tagasi Nõmme Kaljusse tõi?
Kodus on alati hea tagasi olla.

Mida peatreener sinult eelkõige ootab?
Seda peaks peatreeneri enda käest küsima.

Kas te omavahel pole sellest rääkinud? Või tunnete teineteist nii hästi, et kõik on sõnadetagi selge?
Aga eks ta teab mind kui mängijat ja teab, mida minult oodata. Frantsev on nõudlik treener ja tal on oma nägemus, kuidas meeskond peaks mängima. Eks ole näha, kuidas meil see algaval hooajal välja tuleb. Ma arvan, et 2016. aastal sujus enam-vähem. Miks ta muidu oleks mind Kaljusse tagasi oodanud.

Kas kõne alla tuli ka teisi Eesti klubisid?
Teisi Eesti klubisid otseselt kõne alla ei tulnud.

Kas vaatad veel välisklubide poole või hakkad karjääri kokku tõmbama?
Kui peaks tekkima atraktiivne võimalus välismaalt, siis kaaluks kindlasti. Hetkel keskendun oma tegemistele kodus. Koomale veel midagi tõmbama ei hakkaks, seda enam, et eelmisel hooajal tundsin ennast väga hästi ja vorm oli hea.

Kas agent tegeleb uue klubi otsimisega?
Hetkel keegi uut klubi ei otsi, kuna olen Kalju mängija. 

Kas oled paljude agentidega kokku puutunud?
Olen väga paljude agentidega karjääri jooksul kokku puutunud. Kui sa just tippliiga mängija ei ole, siis on enamik agente siiski ainult oma kasu peal väljas. Õnneks olen kokku puutunud ka sellistega, kellele lähevad su tegemised korda ka näiteks peale klubi leidmist. 

Waterford oli välisklubi, kus pidasid kõige enam mänge (35) ja skoorisid kõige rohkem (5). Kas see oli välisklubi, kus tundsid end kõige paremini?
Waterfordis oleksin ilmselt rohkemgi mänginud, kui poleks pikka vigastuspausi tulnud 2017. aastal. Enam-vähem terve hooaeg, seitse kuud, jäi vahele. Võib öelda küll, et ma tundsin ennast just eelmisel hooajal seal hästi. Oma vorm oli hea ja meeskonnal läks ka hästi. Ning fännid hääletasid mind samuti üheks parimaks mängijaks. Tundsin ennast väga hästi ka teises Iiri klubis Sligo Roversis, kus mind samuti usaldati ja treeneriga oli hea klapp. 

Üheksa välisklubi, kaheksa jalgpalliriiki. Kui palju puutusid kokku erinevate suhtumiste ja lähenemistega jalgpalli?
Oleneb, kuidas võtta. Jalgpall kui mäng on ju igal pool sama. Mulle kui mängijale on taktikalisi lähenemisi eri treenerite poolt olnud mitu. Olen olnud väiksemates ja suuremates klubides. Suuremates klubides ja liigades on kindlasti võimalused paremad ja võib tunduda, et kõik mis on seotud jalgpalliga, on palju professionaalsem. Aga kui võtta näiteks kogu rahva suhtumine jalgpalli, siis Kreekas ja Poolas on see kindlasti midagi muud kui näiteks Soomes või Iirimaal. Lihtsalt mastaabid on juba nii erinevad. Kogu see fänlus ja meedia paneb tundma, et seal suhtutakse jalgpalli kuidagi tõsisemalt.

Kas Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa puhul võib öelda, et see on mentaliteedilt üks ja sama Briti jalgpall?
Võib küll öelda nii. Sarnasusi leidub nii treeningutel kui ka isegi puhkepäevades. Näiteks igal nädalal oli kolmapäev tavaliselt puhkepäev. Kõikides liigades lastakse ka ikka korraliku jõulist jalgpalli mängida.

Kõige kõvem tase oli ilmselt Kreekas, kus mängisid Larissa eest 21 mängu.
Kreeka liiga on ilmselt tõesti tugevaim liiga, kus mänginud olen, kuigi ma arvan, et ka Poola liiga ei jää palju maha. Kreeka suured nagu Olympiakos, PAOK, AEK ja Panathinaikos mängivad Euroopas edukamalt kui Poola tipud, aga liigade keskmine tase on suhteliselt võrdne.

Ungari ja Šoti liigad on samuti taseme poolest enam-vähem võrdsed. Ütleks, et ka Iiri ja Soome liigat annab võrrelda, kuigi Soome liiga on kindlasti ühtlasem ja tasavägisem.

Kas Larissa eest löödud võiduvärav PAOKi vastu on su karjääri tähtsaim klubivärav?
Täitsa võimalik. See oli mu välisklubi esimene värav. Üleajal löödud 2 : 1. See võit oli ka suureks abiks meie liigasse püsimajäämisel. Ja just see möll, mis pärast seda toimus, on siiamaani hästi meeles. Täis staadion karjub sinu nime, kogu meeskond matab su külakuhja alla ja ka fännid jooksid väljakule särki seljast rebima, kuna mänguaeg oli läbi. Isegi mõni aeg hiljem koondise juurde reisides tegi Thessaloniki taksojuht nalja, et ei vii mind lennujaama kohale – kui sai teada, et mina neile värava lõin.

Kindlasti oli tähtis ka KuPSi eest löödud 1 : 0 võiduvärav Bursasporile Euroopa liiga kolmanda eelringi esimeses mängus. Ja Tšehhis 2 : 0 löödud värav Hradec Kralovele, mis aitas meil võita sealse esiliiga.

Sinu puhul meenutab meedia legendaarset seika mängus Brasiilia vastu, kui Kakalt lihtsalt palli ära võtsid ja sellega vastaste värava poole spurtisid. Ühe jalgpalluri karjääri arvestades on see ju tühine moment, aga näed – tegemist on Eesti jalgpallifolkloori osaga! Kui ajakirjandus seda seika meenutab, on see meeldiv, paneb muigama või lihtsalt tüütu?
See on ühtmoodi meeldiv, muigama panev ja tüütu! Kui keegi mäletab mind kunagi, et Puri tegi Brasiilia vastu vägevat mängu, siis on see pigem meeldiv. Aga kui ikka veel küsitakse mis tunne oli Kakalt pall ära võtta, siis see on ikka päris tüütu.

Koondisega oli vist kõige parem periood 2012. aasta EM-valiktsükkel, kus jõudsime playoff-mängudeni.
See oli kindlasti koondises üks parimaid perioode. Playoff’i jõudmine oli suur asi. Hea meel, et sain sellesse oma panuse anda.

Vaatasin, et tegid kaasa kümnes mängus kaheteistkümnest. Kuues mängus vahetati sind välja ja alati tuli sinu asemel väljakule Ats Purje!
Ats oli meie jokker, kes pingilt tuli ja tegi.

Milline mäng koondisega kõige enam meelde on jäänud?
Viimane koondisemäng on alati kõige paremini meeles. Meenuvad magusad võõrsilvõidud näiteks Serbia ja Põhja-Iirimaa üle. Head kodumängud Brasiilia ja Itaaliaga näiteks. Neid mänge on palju, kui meenutama hakata.

Sul oli võimalus osaleda ka kurikuulsas mängus Türgis Bulgaaria vastu. Mäng lõppes seisuga 2 : 2, kõik väravad löödi penaltitest ja hiljem selgus, et tegemist oligi kohtunike manipuleeritud mänguga: nad pidid tagama, et löödaks vähemalt kolm väravat. Kas mängu ajal oli tunda, et midagi sellist on õhus?
Tegelikult ei olnud. Mängu ajal küll sellist mõtet ei tekkinud, et kohtunikud kuidagi manipuleeriks mänguga. Peale mängu alles kuulsin, et sellised kahtlused on tekkinud.

Transfermarkti järgi oli sinu kõrgeim turuhind 2011. aastal, kui maksid 600 000 eurot. Millal sa oma sisetunde järgi parimas vormis oled olnud?
Raske küsimus. Eks hea vorm saab tekkida siis, kui mängid regulaarselt, millega kaasneb ka enesekindlus ja kõik muu.

Oled väga heade sportlike geenidega. Vanaisa oli tegev raskejõustikus, ema võrkpallis ning isa ratsutamises ja jalgpallis. Isa elas sulle väga kaasa. Kui valus oli tema lahkumine 2017. aasta detsembris?
Väga valus!

Lugu ilmus märtsikuu Jalkas

Tekst: Indrek Schwede
Foto: Jana Pipar/EJL