JALKA | lugeja küsib | Kevin Aloe: sain Florast kaasa võitjamentaliteedi

Mis on Tammeka suurimad puudujäägid? Mis on Tammeka suurimad plussid?
(@stevenveeber, @romilyparts)

Sepa jalgpallikeskuses peaksid olema suuremad riietusruumid. Seal on ikka väga kitsas ja alguses oli mul päris raske harjuda, aga eks inimene harjub kõigega ja vähemalt saab soojas riideid vahetada. Puudujääkidest ka see, et võiks olla oma massöör. Plussina tooksin välja võitlusvaimu. Isegi siis, kui mõned mehed mängivad jalgpalli töö kõrvalt, tulevad nad mängudele selliselt, et tahavad võita ja võidelda.

Milline on Flora versus Tammeka atmosfäär?
(@stevenveeber)

Kui rääkida kogu klubi atmosfäärist, siis see on mõlemas klubis üsna sarnane: ei ole rapsimist või väga karmi korda, vaid proovitakse inimlikult rääkida. Floras on loomulikult rohkem töötajaid, kelle poole pöörduda, Tammekas teeb mõni treener mitme inimese tööd ja see on kindlasti raskem. Aga see kõik on arusaadav, sest üks ongi suurem ja teine väiksem klubi.

Riietusruumi atmosfäär on mõlemas klubis väga mõnus. Tammekas on praegu suhteliselt noor koosseis ja ka Floras on meeskond alati olnud noorepoolne, mulle see meeldib. Mõlemas võistkonnas toetatakse alati üksteist ja ollakse väljas ühise asja, võitluse eest. Fännidest rääkides on A. Le Coq Arenal loomulikult kodumänge pidada teine asi kui Tamme staadionil, kuigi ka seal pole sugugi kehv, kui inimesi tuhande kandis vaatama tuleb. Lihtsalt kui Flora mängib Levadia või Kaljuga, on fänne rohkem kohal, aga ka Tammeka toetajad on häälekad ja elavad kaasa, ei istuta vaikselt ega arutata niisama omavahel, kuidas tegelikult mängima peaks.

Kuidas jõudsid jalgpalli juurde?
(Markus, Tartu)

Olin väikesena aktiivne poiss ja ema-isa mõtlesid, et panevad mu kuhugi trenni. Viieaastaselt läksin isaga A. Le Coq Arenale, seal oli Olev Reim trenni andmas ja sisehalli asemel oli veel vana kunstmuruväljak. Isa küsis, kas võib mind trenni panna, aga ma ei julenud minna ja läksin nuttes ära. Juba järgmisel päeval läksin tagasi ja hakkas nii meeldima, et olengi selle juurde jäänud.

Kuidas kommenteerid Floras veedetud aega?
(@rasmus_lootus)

Meenutan neid aegu väga hea sõnaga. Tingimused on Floras väga head, sain seal ennast tunda profimängijana ja minusse usuti. Klubi andis kõik võimalused teha tööd ja saada veel paremaks jalgpalluriks; sealne aeg andis ka võimaluse võita tiitleid ja karikaid ning tunda Eesti mõistes tippmeeskonna hõngu. Mul on väga hea meel, et sain Floras olla, ja kes teab, äkki saan kunagi veel tagasi minna.

Mis on olnud su karjääri raskeim hetk? Kuidas sellest üle said?
(Oliver, Tallinn)

Olin just põlvevigastusest taastunud, mängisin Flora põhikoosseisus ja treenerid usaldasid mind, aga siis pidin minema kaitseväkke. See tõmbas tuju väga nulli, sest on selge, et kaitseväes olles ei mängi sa kaheksa kuud väga palju jalgpalli. See aeg oli väga raske, suureks abiks oli ülesaamisel kindlasti ka perekondlik tugi, kuid samuti tegin oma peas korrektiivid ja mõtlesin, et ju pidi nii minema ning kui kaitseväest tagasi tulen, alustan uue hooga. Allaandja tüüp ma ei ole.

Kui tähtsad on sulle fännid, kes mängule kaasa elavad?
(Piret, Rakvere)

Fännid annavad mängule palju juurde. Kui on rohkem rahvast, siis sa ei mõtle mängu ajal muid mõtteid, vaid lihtsalt tegutsed ja rahva kaasaelamine tekitab rohkem adrenaliini ja annab energiat juurde. Olen saanud mängida suure publiku ees näiteks Euroopa liiga kvalifikatsioonimänge ja seal on nii, et kui lööd värava või teed lihtsalt midagi ilusat, siis rahvas aplodeerib sulle – sellest tekivad külmavärinad ja see annab sulle energiat juurde.

Miks otsustasid jalgpalluriks hakata?
(@olku.randma)

See on olnud asjade loogiline käik. Noorteklassis mängides läks mul päris hästi ja seejärel hakkasid tulema kutsed Flora duublisse. Kui sa juba seal oled, siis on ilmselt iga duubeltiimi noore mängija unistus saada esindusmeeskonda profimängijaks. Minu puhul olid olemas märgid, et võin saada profimängijaks, tegin selle nimel tööd ja antigi võimalus. Olen selle üle väga tänulik.

Kust on su huvitav perekonnanimi pärit?
(Hannes, Tartu)

Ei oska selle taustalugu kommenteerida.

Mis on sul Eesti meistritiitlite võitmise hooaegadest kõige eredamalt meeles?
(Jaanus, Tallinn)

Esimese tiitli puhul on meeles mõned voorud enne hooaja lõppu peetud mäng Infonetiga. Teadsime, et kui selle kohtumise võidame, siis tuleb tiitel. Suutsimegi mängu võita ja need emotsioonid on väga eredalt meeles. Teise tiitli puhul on meeles mängud, kus suutsime mängu 90+ minutitel enda kasuks kallutada. Neid mänge oli päris mitu ja tänu nendele lõppudele võitsime ka tiitli.

Mis on suurim kogemus või õppetund, mille Florast kaasa võtsid?
(Sergei, Tallinn)

Kogemuse võrra olen rikkam tänu sellele, et seal õpetati võitjamentaliteeti. Arvan, et paljudes klubides seda pole, sest kui tahad olla tippmeeskonnas, peab sul olema nii-öelda tärn taga, et oled eriline ja tänu sellele võidadki tiitleid. Õppetund on see, et tuleb oma võimalus alati sada protsenti ära kasutada, sest teist võimalust ei pruugi tulla, kuna võimaluste andmine ei ole iseenesestmõistetav.

Oled noortekoondiste eest palju mänginud, aga väravat pole löönud. Kas see kripeldab ka?
(Evert, Tartu)

Silma oleks muidugi võinud pähe saada, aga ega ma eriti ei mõtle sellele, et peaks ise lööma, vaid sellele, kuidas meeskonnale võimalikult kasulik olla. Loodetavasti löön sel hooajal klubitasandil mitu väravat ja see natuke kompenseerib koondisevärava puudumist.

Kuidas mõjutas sind otsus, et kõik Premium liiga mängud peatati 1. maini?
(@maaaaarit)

Tammeka poolt on mängijatele saadetud treeningukavad, mida peab täitma. Eks see praegu üsna tuim jooksmine on ja mulle isiklikult selline tuim jooksmine ei meeldi, aga vormi tuleb hoida, ja olude sunnil ära teha.

Kas Florast Tammekasse siirdumine oli sinu jaoks samm tagasi?
(Karl, Pärnu)

Klubi mõistes kindlasti, aga näen Tammekas kohta, kus saan jalad taas alla, ja võin siis teha kaks sammu edasi. Mul on endasse sellist usku.

Mis on eelmisest hooajast parim mälestus?
(Kristi, Pärnu)

Ma ei tooks välja üht kindlat mängu, vaid suvise perioodi, kui vist kuus-seitse mängu järjest võitsime. Hooaja algus läks meil kehvasti, aga suutsime august välja ronida ja see näitab klubi tugevust.

Milline mäng on noortekoondisest kõige paremini meeles?
(Indrek, Tallinn)

U21 koondisega saime ühel aastal Peterburi turniiril kolmanda koha. Lõpus läks kohamäng penaltite peale ja kuna koondised väga palju penaltiseeriaid ei saa lüüa, oli see olukord meie kõigi jaoks uus. Seeria oli väga närviline, ma ise käisin ka löömas ja lõpuks õnnestus meil seeria ära võita. Olin toona kapten ja oli tore karikat pea kohale tõsta.

Kas usud, et võid Tammekas mängides koondisekutse teenida?
(Andres, Põlva)

Tristan Koskori näol on olemas hea näide, et kui oled mängumees, siis sa teenid selle kutse. Kindlasti on A-koondis mu unistus, aga eks näis, kas see kunagi täitub. Tuleb ise olla mees ja klubitasandil kvaliteetselt mängida, küllap siis koondisetreenerid sind ka märkavad. Kindlasti on Tammekas kutset saada raskem kui Floras, Levadias või Kaljus, aga eks tuleb Tammekas esimesed sammud teha, siis edasi astuda ning eks siis näis. Ambitsiooni ja head tuhinat mul praegu on.

Kas sulle sobib rohkem mängida Jürgen Henni või Kaido Koppeli käe all?
(Triin, Tartu)

Nad mõlemad on väga emotsionaalsed ning kui see emotsionaalsus on tasakaalus põhjusega ehk treener ei karju niisama, vaid asja eest, annab see mängijatele energiat juurde. Kahe treeneri erinevus on see, et Koppel on rohkem sirgjooneline treener, Henn on rohkem kaalutletud ja taktikaline. Mulle isiklikult meeldib rohkem taktikaline olla, aga mingitel hetkedel peab olema ka spartalikku väljanägemist ja tegema tugevaid tackle’eid. Nii et keeruline valik, ma ei oskagi valida.

Kes on su suurim iidol ja millist klubi fännad kõige rohkem?
(@jebedijeesss)

Ma ei teagi, kui paljudel minuvanustel veel üldse on iidoleid. Väikesena küll oli, aga praegu enam mitte. Lemmikklubi on läbi aastate olnud Real Madrid. Mäletan, kui läksin väikese poisina trenni ja sain oma esimese Reali särgi – sealt see pisik ongi külge jäänud.

Millisel positsioonil ei tahaks sa kunagi mängida?
(Rein, Tallinn)

Väravavaht! Oma pikkuse pärast ei tahaks seda, sest mul läheks taburetti alla vaja, kui oleks vaja latini hüpata (naerab – toim.). Mujal võiksin igal pool proovida mängida, aga väravas mitte.

Kas oled Aloe Vera hüüdnimest tüdinenud?
(@kristertammerand)

Lasteaias kutsuti mind nii ja siis solvusin selle peale, aga aastad läksid edasi ja kasvasin mingil perioodil sellest välja. Hüüdnimesid on ju igasuguseid ja enam ma ei pane seda tähele.

Mis on su mängueelsed rituaalid?
(@timosimo16)

Tarbin teadlikult enne mängu vedelikku, aga väga suuri rituaale pole. On külge jäänud, et panen parema putsa alati enne jalga, aga see on juba nii käe sees, et juhtub iseenesest.

Mis sulle kõige rohkem meeldib jalgpalli juures?
(@anetteseverev)

Meeldib, et seisud on üsna minimaalsed ehk võiduks piisab ka vaid ühest väravast. See tekitab rohkem intriigi, sest kõik võitlevad ühe värava nimel ja keegi ei kanna sulle seda kandikul kätte. Samuti meeldib, et saab mängida õues ja seda eriti suvel, kui on värske õhk, roheline ideaalne muru, saad seal möllata ja annab mõnusa tunde, kui trennist või mängult ära lähed. Kui võrrelda, siis mulle näiteks meeldib korvpalli vaadata, aga ei meeldi see, et mängitakse saalis.

Mis on sinu suurim pluss ja suurim miinus mängijana?
(Kaspar, Viljandi)

Plussiks on söödud ja see, et oskan tiimisiseselt mängijaid kaasa tõmmata. Miinuseks – ma ei ole väga aeglane mängija, aga pole ka väga kiire, seega kiirus on kõige problemaatilisem. Kiiruse kompenseerimiseks saaks juurde panna ka näiteks mängulugemises.

***

Kevin Aloe
Sünniaeg: 07.05.1995
Koduklubi: Tartu Tammeka
Varasemad klubid: Valga Warrior, FC Flora
Koondisekarjäär: U17 9/0, U18 1/0, U19 14/0, U21 28/0, U23 2/0

Lugu ilmus aprillikuu Jalkas

Foto: Lembit Peegel