JALKA | Miks tõstavad mängijad nurgalöögi andmise eel käe üles?

See liigutus on jalgpallis sedavõrd tavaline, et pealtvaatajad ei pruugi seda nähes isegi endale teadvustada, et nii tehakse. Nurgalööki andev mängija tõstab ju ikka vahetult enne löögiandmist käe üles ja saadab siis palli väravaesisele.

Meie lugeja Olga Hüva Tallinnast saatis meile kirja hea küsimusega: mille jaoks on see käetõstmine üldse vajalik? Kas seda tehakse automaatselt, sest nii on alati tehtud, või on selle taga ka mõni päris põhjus?

Niisiis – miks tõstavad mängijad nurgalööki andes käe üles? Vastab Eesti Jalgpalli Liidus treenerite kvalifikatsioonikursustel standardolukordade-teemalisi loenguid andev jalgpallitreener Joel Indermitte:

„Mängijad tõstavad ühe käe tavaliselt selleks, et anda märku, et nad hakkavad kohe nurgalööki sooritama – see on mõeldud selleks, et karistusalas olevad mängijad, kes seal vastasega madistavad või palli peale liiguvad, korra tähelepanu löögiandjale pööraksid ja saaksid aru, et kohe on pall tulemas.

Teisalt saab kätega ka vastava kombinatsiooni märki näidata – kuhu tsooni pall tuleb, kelle peale mängitakse, millist ruumi tahetakse vabaks mängida või ära kasutada. Eri kombinatsioonidel võivad olla eri märgid – üks käsi või kaks kätt üleval, vasak käsi või parem käsi üleval ja nii edasi. Märgiks võib olla ka see, kui kätt üldse ei tõsteta, või see, kui löögiandja hakkab näiteks oma sokke sättima või nurgalippu kohendama. Selliseid väikeseid salamärke on mitu.

Tipptiimidel on tavaliselt nurgalöökide jaoks kolm kuni viis põhilist kombinatsiooni, mille peale saab olenevalt vastasest ehitada konkreetsemaid või spetsiifilisemaid liikumisi. Treenerina ei saa aga asja liiga kirjuks ajada, sest muidu ei pruugi mängijatele kõik meelde jääda, kui igas kombinatsioonis tuleb eri kohas olla.

Peamiselt otsustab seda, millist kombinatsiooni parasjagu kasutada, nurgalöögi andja, kes peab tunnetama, millises tsoonis võib olla rohkem ruumi või millist tüüpi nurgalöögid on varasemalt õnnestunud. Vahel on näha ka seda, et karistusalas peamisteks sihtmärkideks olevad mängijad annavad ise märku, millist tüüpi või millisesse tsooni nad sooviksid nurgalööki saada.“

Lugu ilmus märtsikuu Jalkas
Tekst: Raul Ojassaar

Pildil Paide Linnameeskonna kapten Andre Frolov. Foto: Liisi Troska