JALKA | naised | kuhu kulub meistriliiga klubide rahaline toetus?

Lihtne loogika ütleb: peale särasilmsete ja tegusate inimeste on vaja ka raha, et miski läheks professionaalsemaks. Naiste kõrgsarja klubid said aasta lõpus esimest korda Eesti Jalgpalli Liidult finantssüsti. Miks? Kui suur see summa oli ja mida tiimid sellega peale hakkavad? Jalka uuris.

Kui sportlikult veereb naiste meistriliigas kõik vanaviisi – Pärnu konkurentidele ei halasta –, siis administratiivse poole pealt leidis möödunud aastal aset oluline värskendus. Nimelt oli lõppenud hooaeg esimene, mil naiste kõrgeimas sarjas osalevad tiimid pidid läbima Eesti Jalgpalli Liidu klubide litsentseerimise (loe eesmärke artikli lõpus), mis põgusalt öeldes tähendab, et naiskonnad pidid vastama teatud sportlikele, juriidilistele, infrastruktuuri-, personali- ja finantskriteeriumitele. Meeste kolme tippliiga klubid on säärases paberimajanduses juba eksperdid, miks hakati sama nõudma vastassoolt? 

„Me tahame, et naiste meistriliiga ümber tekiks rohkem kvaliteeti,” sõnab jalgpalliliidu peasekretär Anne Rei. „Litsentseerimise kaudu seab EJL klubidele ette suuna, kuidas nad arenema peaks. Eesmärk on see, et meistriliiga tõuseks järjest professionaalsemaks. Protsess on alles alanud, järgmistel aastatel on olulised sportliku poole arendamine ja töö kogukonnaga. Klubid peavad mõistma, et naistejalgpall on võimalus noori kaasata.”

Litsentseerimisega kaasneb paar mõnusat boonust, nimelt saavad naisteklubide esindajad ammutada uusi tarkuseid erinevatelt hooajaeelsetelt seminaridelt, ning mis veel olulisem – esimest korda ajaloos maksis jalgpalliliit püramiidi tippu kuuluvatele naiskondadele raha. Kui meestejalgpallis on kohalikele tippklubidele laekuvad UEFA solidaarsusrahad tavapärane nähtus, siis naiskonnad sellega uhkeldada ei saa. Seepärast otsustas EJL asjad oma ohjesse haarata ja lisada hooajaks litsentsi saanud klubide pangakontole 3000 eurot. Kusjuures, selline tegu pole esmakordne vaid Eesti naistejalgpalli kontekstis – analoogset sammu pole tehtud ühelgi teisel võistkonnaalal. Jalgpalliliit loodab, et igal aastal makstavat toetust kasutatakse organisatoorse poole tugevdamiseks.

„Soovime, et naiskondadel oleks rohkem taustajõude,” lausub Rei. „Selle raha eest võiks mängudele näiteks füsioterapeudi palgata. Miks mitte kasutada seda summat ala tutvustamiseks, mängude reklaamimiseks või kavade trükiks? Samas ei ole see summa nii suur, et me jälgiks, mida klubid sellega teevad, neil on täiesti vabad käed.”

Ideid seinast seina

Mida klubid sel sügistalvel nendeni jõudnud krõbisevaga plaanivad? Kas luuakse mõni lisaväärtus või kulub kõik jooksvate kulude katteks? Uuest aastast Tartu Tammeka kommertsjuhi positsioonile asunud klubi varasem tegevjuht Kalle Paas tõdeb, et jalgpalliliidu finantssüst aitab klubil lootusrikkamalt tulevikku vaadata.

„Naiste kõrgliiga jalgpall on ilmselt igas Eesti klubis suure miinusmärgiga projekt,” lausub mees. „Meil kulub see raha kahjumi vähendamiseks. See, et esindusnaiskonna miinus väheneb, võimaldab meil tegutseda selle nimel, et leida lisasissetulekuallikaid. Eelarvesurve väheneb, saab julgemalt tuleviku poole kiigata. Naiskond saab plussi tulla, kui sponsortugi all on. Sponsortoe saamiseks peab aga korraldama erakordseid projekte, olema silmapaistev ning avatud ja kaasav klubi. Kui sa seda oled, leiadki sponsori. Kui ei, töötad aegade lõpuni miinusega. Reklaamimüügi loogika on sama nii meeste-, noorte-, kui naistejalkas – väljund peab hea olema.”

Tallinna Levadia tegevjuhil Sergei Hohlov-Simsonil on lihtsam ja konkreetsem vastus. „See raha läheb abipersonali töötasudeks,” ütleb endine koondislane. „Mängijate palgarahaks sellest summast ei piisa, pigem saame treeneritele ja meditsiinilisele personalile konkurentsivõimelisemat palka maksta.”

Tallinna Kalev pole veel täpselt otsustanud, mida jalgpalliliidu toetusega korda saadetakse, kuid klubi tegevjuhi Sigrid Karpova sõnul selle eest treenerite palku maksta ei kavatseta. Tõenäolisemad variandid on varustuse uuendamine ja naiskonna transpordikulude katmine. Tõsiselt mõeldakse ka tüdrukutejalgpalli tutvustavate ürituste korraldamisele.
„Me oleme varemgi lasteaedades ja koolides käinud,” teatab Karpova. „Iga summa, mis juurde tuleb, annab suurema võimaluse sellega tegeleda. Tüdrukutel on väga palju muid tegevusi, neile on vaja jalkat tutvustada! Meil läheb see raha selgelt naiste- ja tüdrukutejalgpalli arendamiseks.”

FC Flora tegevjuht Jaak Prints märgib, et tolleks hetkeks saabumata raha kulutati ette hooaja vältel. Umbes pool summast kulus meistriliigas teise kohaga lõpetanud esindusnaiskonna kahe laagri korraldamiseks Viljandis, ülejäänud osa eest kompenseeriti finantsilisi vajakajäämisi tüdrukutegruppides. Aastast aastasse vastaseid purustava Pärnu JK president Andres Alari tõdeb, et summa nii suur pole, et enne selle kulutamist nõu pidada. Hulk sellest läheb kevadise Jõulumäe laagri korraldamiseks ja võibolla plaanitakse Riias mõne tugeva vastasega piigid ristata.

***

Miks litsentseeritakse?
Klubisid litsentseeritakse jalgpalli erinevate valdkondade
arendamiseks, sealhulgas

• noormängijate treenimise ja nende eest hoolitsemise tähtsustamiseks;
• klubide juhtimise ja organiseerituse tagamiseks;
• turvalise ja mugava infrastruktuuri arendamiseks;
• meistrivõistluste ausaks ja ladusaks toimimiseks;
• klubide andmete võrdlemiseks Eestis ja Euroopas kindlate kriteeriumite alusel;
• klubide majandusliku ja finantsvõimekuse parandamiseks nende läbipaistvuse ja
usaldusväärsuse suurendamise kaudu;
• klubide distsiplineeritud ja ratsionaalsete finantside majandamiseks;
• kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Lugu ilmus jaanuarikuu Jalkas

Tekst: Siim Kera
Foto: Lembit Peegel