JALKA | Naistevuti arendamine: enam ei istuta, käed risti

Premium liigas osalevad klubid peavad enne uut hooaega läbima litsentseerimisprotsessi ja nõuete seas on ka punkt S.09, mis reguleerib naistejalgpalli Premium liiga ning ka esiliiga ja esiliiga B klubides. S.09 tingimused kasvavad koos liigapüramiidi arenemisega: esiliiga B-s peab klubil olema naiskond või tütarlaste võistkond, kes osaleb Eesti meistrivõistlustel või rahvaliigas. Järgmisel tasemel ehk esiliigas peab klubil olema naiskond või tütarlaste võistkond, kes lööb kaasa Eesti meistrivõistlustel ehk vähemalt II liigas. Premium liiga klubidele on nõue kõige jõulisem ehk klubil peavad olema nii naiste kui tütarlaste võistkonnad, kes osalevad Eesti meistrivõistlustel.

EJLi litsentseerimismänedžer Birgit Veebel selgitab S.09 nõude kohta, et see lisati litsentsimiskorrale juba 2000. aastate keskpaigas. Nõude eesmärk oli toona ja on ka praegu suunata klubisid tegutsema segmendis, kus harrastajate osakaal on väike. „Kuna meeste tippliigades osalevad klubid peaksid olema kõige võimekamad mitte ainult sportlikus, vaid ka organisatoorses mõttes, saigi see klausel litsentseerimisse pandud – need klubid peaksid olema võimelised arendama nii meeste- kui naistejalgpalli,“ räägib Veebel.

Kuna naistejalgpalli nõue algab juba Esiliiga B tasandilt, on Premium liigasse jõuda soovivatel klubidel aega enne kõrgliigasse pürgimist atra seada ja oma naistejalgpalli arendada. Veebel sõnab, et klubid on selles muutunud üha paremaks. „Viimasel ajal on oluliselt vähem neid klubisid, kellel pole Esiliiga B tasandile jõudes üldse naistejalgpalli,“ nendib Veebel. „Meil on varem olnud klubisid, kes tulevad litsentseerimisele, istuvad, käed risti, ja ütlevad, et nad ei hakka kunagi naistejalgpalliga tegelema, aga tegelikkuses on neilgi tänaseks päevaks see täiesti olemas.“

Naistejalgpalliga tegelemisele on Veebeli hinnangul kaasa aidanud seegi, et klubid on aru saanud, et tütarlastest harrastajad mõjuvad kasulikult ka klubi rahakotile. „Kõigile on ju teada, et noortejalgpall genereerib klubile tulu,“ räägib Veebel. „Tütarlaste jalgpallis on viimastel aastatel olnud laienemine ja kasv suuremad kui poistejalgpallis, seega on tüdrukute kaasamine toonud klubidele kasu ka finantsilises mõttes.“

Naistejalgpalli tähtsust rõhutavad ka mitme Premium liiga klubi tegevjuhid. „Meie jaoks on naistejalgpall oluline osa ja kuigi meil on väikesele kohale iseloomulikult omad mured, soovime sinna panustada,“ räägib Viljandi Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus. „Kindlasti annab see siduvust ka sellega, et naised käivad rohkem meestemänge vaatamas ja naiskonna mängijad panustavad vabatahtlikku töösse.“

Naistejalgpalli tähtsust rõhutab ka Tartu Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik: „See annab klubile meeletult tagasi ja liidab kogukonda. Ma ei kujuta ette, et meil oleks naistejalgpall ainult selleks, et litsentseerimisel linnuke kirja saada, aga sisulist tööd ei teeks.“

Kes meistriliigas, kes rahvaliigas

Kus siis aga Premium liiga klubide naiskonnad mullu mängisid? Pilk tabelile ütleb, et nelja klubi naistetiimid heitlesid mullu naiste kõrgliigas, tänavu lisandub neile Nõmme Kalju naiskond. Veel mullu mängis Kalju naiste esiliigas, kus mängis ka Tallinna Legioni naiskond. Legioni naised jätkavad esiliigas ka tänavu.

Naiste II liigas lõid eelmisel aastal kaasa kolme Premium liiga klubi naiskonnad, kes sel hooajal kuuluvad uuendatud 12-liikmelise esiliiga koosseisu. Need on Narva Transi, Kuressaare ja Paide võistkonnad. Paide on selleks hooajaks ühendanud jõud Lasnamäe Ajaxiga ja mängitakse ühendnaiskonnana. Vaid ühe klubi – Levadia – naiskond mängis eelmisel hooajal kõige madalamal tasemel ehk rahvaliigas.

Kiire meenutus loo algusest peaks lugejale meenutama, et S.09 nõude järgi peaks Premium liiga klubil olema naiskond, kes osaleb Eesti meistrivõistlustel. Seda klauslit täitsid mullu peaaegu kõik klubid (välja arvatud Maardu Linnameeskond, kelle naiskond ei osalenud Eesti meistrivõistlustel, ent kuna Maardu mängib tänavu meeste esiliigas, ei ole neid tabelisse kaasatud), tippklubide erand oli Levadia. Aastaid kõrgliigas osalenud Levadia naiskond otsustas 2018. aasta lõpus kõrgliigast loobuda ja sellest ajast on nad mänginud rahvaliigas.

Birgit Veebel selgitab, et aeg-ajalt on litsentsikomisjon teinud selliseid erandeid nagu Levadia puhul. „Litsentsikomisjonil on enne otsuse tegemist klubidega individuaalsed kohtumised ja kui klubil on naistevõistkonnaga probleeme, on nad seda olukorda meile tutvustanud,“ räägib Veebel.

„Näiteks Levadia puhul lõpetas üks põlvkond mängijaid mängimise ja nad ei saanud meistrivõistlustele vajalikku võistkonda kokku, aga nad on meile esitanud tegevuskava selleks, kuidas nad võistkonna tagasi kõrgemale mängima saavad: kui palju on neil praegu tüdrukute gruppe ja lapsi. Kui klubi on valmis tööd tegema, siis ei taha litsentsikomisjon klubi sanktsioneerida, vaid anda võimaluse tegutseda vastavalt tegevuskavale.“

Olukord, kus mitu Premium liiga klubi peab peale kõrgliigameeskonna juhtima ka kõrgliiganaiskonda, ent Levadia saab läbi rahvaliiga tasemel, Tallinna klubi konkurente ei häiri. „Ma ei oska teiste klubide organisatoorset poolt kommenteerida, aga meil on naiskonna peatreeneri Sirje Roopsi näol olemas inimene, kes on ka tüdrukute koordinaator,“ annab Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik mõista, et klubi saab siiski piisavalt keskenduda Premium liiga võistkonnale.

Tuleviku tegevjuht Rain Tölpus on sama meelt: „Ma ei ütleks, et see olukord on ebavõrdne. Usun, et kui Levadial oleksid naistevõistkonna komplekteerimisel olud paremad, mängiksid nad samuti võimalikult kõrgel tasemel. Meie jaoks on Premium liiga mehed suurem prioriteet kui naised, aga loodame, et kümne aasta pärast on naistejalgpall samal tasemel, kus on praegu meeste kõrgliiga.“

**

Premium liiga klubide naistesatsid

2019. aastal mängisid Premium liiga klubide naistevõistkonnad nii meistri- kui esiliigas, kolm naiskonda osales II liigas ja üks võistkond mängis rahvaliigas. Klubi nime taga on välja toodud võistkonna eelmise hooaja liiga, sulgudes on märgitud naiskonna liiga tänavuseks aastaks.

Flora – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga)

Levadia – rahvaliiga (rahvaliiga)

Nõmme Kalju – naiste esiliiga (naiste meistriliiga)

Paide Linnameeskond – II liiga (naiste esiliiga)

Tallinna Kalev – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga)

Tallinna JK Legion – naiste esiliiga (naiste esiliiga)

Tartu Tammeka – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga)

Kuressaare – II liiga (naiste esiliiga)

Narva Trans – II liiga (naiste esiliiga)

Viljandi Tulevik – naiste meistriliiga (naiste meistriliiga)

**

Lugu ilmus märtsikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Liisi Troska/Jalgpall.ee