JALKA │ Sirje Roops asub Tammekat esikolmikusse viima

Eelmise hooaja lõpetas Tammeka naiskond meistriliiga kaheksa võistkonna hulgas seitsmendal positsioonil ja nii tuli oma koha eest päikese all võidelda üleminekumängudel. Kahemänguline seeria suudeti võita ja nii jätkatakse ka sel aastal kõrgseltskonnas, aga uue treeneri käe all. Nimelt otsustas 26aastane Sirje Roops, kes veel mullu Tammeka eest palliplatsil ringi jooksis, et asub naiskonna peatreeneriks ja proovib sättida Tartu tiimi tagasi teele, kust veidike sohu on eksitud.

Noorena jalgpallitrenni jõudnud Roops asus treeneritööd proovima pärast keskkooli lõppu, kui tema jalgpallurist vend Siim Roops käis välja idee, et ehk tahab õde Tartu Santoses tüdrukuid juhendada. Kuna Tammekas oli tüdrukute rühmadel toona piisavalt treenereid, võttis Sirje Roops uue proovikivi vastu ja asus koos Kristina Bannikovaga treeneritööd katsetama. Mõne aastaga oli Santoses kolm tüdrukute gruppi ja Roopsile hakkas vaikselt tunduma, et asi läheb käest ära.

„Mängisin toona ju ise Tammekas ja pidevalt oli nii, et jooksin Santose trennidest Tammeka trenni,“ rääkis Roops. „Santose punased värvid ja Tammeka sinised toonid on nii kontrastsed ja ma ei sulandunud sisse, kui oma trenni valedes värvides läksin. Pidevalt pidin tualettides või autos riideid vahetama.“

Peale selle hakkas üha enam tekkima tendents, et noor treenerineiu kasvatas ühes klubis lapsi teisele klubile.

„Santosel ei olnud toona naiskonda, aga kui mul olid seal andekad tüdrukud, siis tahtsin, et nad saaksid mängida, ja nii saatsin neid Santosest rivaalklubi Tammeka juurde,“ rääkis Roops moraalsest dilemmast.

Nii siis läkski, et kui ühel hetkel oli Tammekas noortetreenereid puudu, läks Roops Santosest Tammekasse üle. Varem tüdrukuid treeninud Roopsi ootab sel hooajal aga ees uus proovikivi, sest kõrgliiga kahe hooaja vahel sai temast Tammeka naiskonna peatreener. Roops selgitas, et pidi vastutusrikka töö vastuvõtmise üle palju mõtlema, kuid kuna ta oli eelmise hooaja lõpus otsustanud mängijakarjääriga tagasi tõmmata, tundus otsus peatreeneriks hakata üsna õige. Roops tunnistas, et kuna esindustiimis on endiselt mitu mängijat, kellega ta on viimastel aastatel koos platsil palli taga ajanud, mõtles ta pikalt sellegi üle, kuidas võistkonnakaaslased tema uude ametisse suhtuvad.

„Rääkisin sellest nendega ja nad ise palusid, et ma võiksin peatreeneriks hakata,“ selgitas Roops. Naiskonna peatreeneri debüüthooaeg pole Roopsi liiga palju närveerima pannud ja sel hooajal liigseid pingeid ei tunta, sest plaan asjad paika saada on pikaajalisem. Ta selgitas, et kuigi aastaid tagasi oli naiskonnal paigas tulevikku vaatav visioon, on mitme treeneri vahetumine selle plaani veidike ära lõhkunud. Ennast näeb Roops pikaajalise treenerina ja ta loodab, et suudab Tammeka naised sättida õigele rajale.

„Vanasti olime see naiskond, kes heitles koos Levadiaga kolmanda koha pärast,“ meenutas Roops. „Viie aasta jooksul tahaksime sinna tasemele tagasi jõuda ja siis juba järgmise sammu edasi astuda.“

Kumb jõuab aga enne esikolmiku uksele koputama: kas uuesti sihid paika seadnud Tammeka naiskond või juba mitu aastat oma pikaajalise strateegiaga eurokohta jahtinud Tammeka meeskond?

„Neil on käsi selle jaoks pulsil olnud juba pikemat aega, meie panime käe tagasi pulsile alles hiljuti,“ nentis Roops raske küsimuse peale. „Seepärast oleks loogiline öelda, et mehed jõuavad enne ja siis meie.“

Lugu ilmus maikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Jana Pipar/jalgpall.ee