JALKA│Saaremaalt meisterklubisse ja tagasi

Möödunud hooaja suvekuudel meisternaiskonnaga liitunud neidudest oli ehk Teern see, kes jala kiiremalt soojaks sai. Muidu kogemust esiliigast ja U17 eliitliigast kogunud väravakütt alustas oma teekonda meistriliigas võimsalt: debüütmäng Põlva FC Lootose vastu lõppes kübaratrikiga. Kusjuures selle vormistamiseks jäi vahetusest sekkunud neiul aega umbes pool tundi. Püss paukus ka edaspidi ning noorel ründajal õnnestus kaheksa mänguga lüüa kaheksa väravat. Sel hooajal on Teern veelgi võimsamat väravatuhinat näidanud.

Väravat kaitsev Vihman pidi oma debüütmängu pisut enam ootama, kuid ega seegi tulemata jäänud. Eelmise aasta novembris hoidis Vihman Flora väraval silma peal, kui võõrsil alistati Saku Sporting 3:1. Selle hooaja alguses vigastusega rinda pistnud noor väravavaht pole ehk soovitud stabiilsust saavutanud, kuivõrd kodumaale on naasnud ka Flora endised esikindad Getter Laar ja Getriin Strigin, kuid sellest hoolimata teeb Vihman hoolega tööd. Samamoodi nagu Teerni ja Tarkmeel käib ka tema aeg-ajalt endise koduklubi FC Kuressaare U17 naiskonnal abis.

Sellest hooajast liitus saarlaste duoga ka aasta võrra noorem Tarkmeel, kes saadeti superkarikas platsile mängu 13. minutil. Ehk pisut ehmatava sahmakana mõjunud sekkumine päädis aga igati soliidse esitusega, kuigi sellest tolles mängus Flora võiduks ei piisanud. Nädalapäevad hiljem, meistriliiga avamängus oli poolkaitsja usaldatud juba algkoosseisu. Peale selle, et Tarkmeel lõi oma esimese värava rohesärgis, õnnestus tal anda ka kolm resultatiivset söötu ja aidata naiskond 6 : 0 võiduni Lasnamäe FC Ajaxi üle.

Vaadates tagasi kooliajale nendivad tüdrukud, et ega meelakkumist polnud. Mõnel korral nädalas jõuti kooli, kuid põhirõhk oli pealinnas trennides osalemisel. Teern jätkab, et üldiselt jõudsid nad trenni teisipäeviti ja reedeti, aeg-ajalt ka kolmapäeviti. Samas polnud selline graafik kaugeltki kivisse raiutud. „Kooli kõrvalt oli raske käia,” meenutab Vihman. „Reedeti me ikka pool päeva olime, aga väga tihti me tervet päeva olla ei jõudnud.” Küsimuse peale, kuidas nädalagraafik välja joonistus, vastasid tüdrukud, et see olenes üldiselt sellest, kui raske nädal koolis ootamas oli.

„Enamasti ongi see, et sa tuled samal päeval trenni ja pärast lähed ära,” selgitab Teern, kes vaatamata keerukustele klubi parimate väravaküttide hulka kuulub. „Kõige rõvedam oli see, kui sa tuled viimase praamiga – sa jõuad öösel kell kaks koju ja siis sa pead järgmine päev kell kaheksa juba koolis olema,” jätkab noor ründaja „Ja siis õhtul on veel trennid – see võttis vahepeal täitsa läbi.”

Võiks aga arvata, et kuna Teern ja Tarkmeel lõpetasid tänavu põhikooli ning Vihman kümnenda klassi, siis võiks oma sõna sekka ütlemise õigus olla ka õpetajatel ja vanematel. Tegelikkuses pole pealinnas pallimas käimine murepilvi seni tekitanud. „Enamiku ajast on õpetajad väga toetavad,” kinnitab Vihman. „Neile meeldib, et õpilased on väga edukad.” Ka Tarkmeel ja Teern kinnitavad, et õpetajad kätt ette pole pannud.

„Vanematega oli kuidagi veel lihtsam,” leiab 16aastane Teern. „Lihtsalt ütlesin, et mul on vaja nüüd minna.” Vihman lisab veel lõbusalt: „Vanemad on sellega harjunud, et elu keerlebki jalgpalli ümber.”

Suvekuudel on aga noormängijate elu pisut lihtsam, sest suvevaheaeg annab võimaluse keskenduda vaid jalgpallile. Sellest hoolimata pole pealinna ja Saaremaa vaheliste sõitude arv oluliselt muutunud. „Nüüd suvel saabki enamasti teisipäeval, kolmapäeval ja siis reedel-laupäeval trennides ja mängul käia,” seletab Vihman. Kui graafik lubab, siis käivad noored pallurid ka kodusaarel FC Kuressaare U17 tüdrukute ridades mängimas.

Küsimuse peale, kas pidev sõitmine ka keha mingil moel kurnab, vastavad tüdrukud pigem jaatavalt. „Vahel on lihtsalt jalad kanged, aga see läheb üle,” leiab Tarkmeel, kes elab Kuressaarest omakorda 35 kilomeetri kaugusel läänerannikul. Raskemaks osaks peavad noored jalgpallurid aga just seda, mis peas toimumas on. „Vahepeal mõtled, et ei jaksa sõita edasi-tagasi,” kirjeldab Vihman. „Pigem on see vaimne pool hullem kui füüsiline.” Seepärast on oma roll kanda ka naiskonnakaaslastel, kes on saarlannade hinnangul igati toetavad ja mõistvad. Niisiis mingisugust tüliõuna treeningutelt puudumise ja teisalt mänguaja teenimise tõttu tekkinud ei ole.

Oma tuge pakub ka klubi, kes võimaldab Saaremaalt pärit neidudel Tallinnas ööbida, ja see kergendab niigi keerulist nädalagraafikut. Vihman selgitab, et öö pealinnas hostelis veedetakse siis, kui treeningud on näiteks kahel päeval järjest. „Kui reedel on trenn ja laupäeval on mäng, siis jääme ka Tallinnasse,” jätkab noor väravavaht.

Tulevikust rääkides – noored on oma prioriteediks seadnud pealinnaklubi ning seda silmas pidades on Vihman ja Teern ka oma elu sättinud. Kuivõrd Lümanda põhikooli lõpetanud Tarkmeel on otsustanud õpinguid Saaremaal jätkata, siis teist aastat Floras pallivad Teern ja Vihman on otsustanud Tallinnasse kolida. Niisiis jäävad vähemalt neil ära neljatunnised treeningule ja koju tagasi sõidud ning jalgpallile keskenduda on niiviisi tüki lihtsam.

Lugu ilmus augustikuu Jalkas

Tekst: Laura Jaansen
Pildil: Vasakul Kristina Teern (nr. 13). Foto: Liisi Troska/jalgpall.ee