Naiste Meistrite liiga formaat läbib muutuse

Põhiturniiril asendub senine play-off süsteem alagrupiturniiridega, kus 16 naiskonda jagatakse neljaliikmelistesse alagruppidesse ning mängitakse kodus-võõrsil süsteemis. Iga alagrupi kaks paremat võistkonda pääsevad veerandfinaalidesse.

Muudatused toimusid ka kvalifikatsiooniringis. Uue süsteemi kohaselt eelneb alagrupifaasile kaks play-offi ringi, kus klubid liiguvad mööda meistrite ja liiga rada. Klubijalgpalli kuus tugevaimat riiki saavad välja panna kolm ja 7.-16. positsioonil asuvad riigid kaks klubi. Ülejäänud riigid 50st, sealhulgas ka Eesti, kes paikneb hetkel 36. kohal, saavad liigasse välja panna ühe esindaja.

Eelmistel aastatel on kvalifikatsiooniringe peetud miniturniiridena, kus kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi ning parimad pääsevad edasi. Muutunud formaadi järgi toimuvad miniturniiridel nüüd esmalt poolfinaalid, seejärel finaal ja kolmanda koha kohtumine ning võitja liigub edasi järgmisesse faasi, kus mängitakse alagrupiturniirile jõudmise nimel play-offe.

Tänu planeeritavatele muudatustele suureneb mängude koguarv ning UEFA loodab läbi turunduse ja teleõiguste müügi laiendada naiste Meistrite liiga haaret ja väärtust. Varasemalt vastutas UEFA turundustegevuse eest ainult finaalis ning eelnevates ringides jäeti see klubide hooleks. Uue formaadi kohaselt kannab UEFA ülekandeõiguste eest hoolt alates alagrupifaasist.

Pildil: Tallinna FC Flora möödunud hooajal Meistrite liiga kvalifikatsiooniringis mõõtu võtmas soomlaste PK-35 Vantaaga. Foto: Jana Pipar