Tartu Santoses on pead tõstmas kolm noort ja vihast meest

Tartu FC Santos alustab teist hooaega Esiliigas. Klubi esindaja Janar Sagim rääkis intervjuus, et kuigi hooaja eel on kaotatud kaks kogemustega mängijat, on meeskonnas mitmeid ambitsioonikaid noormängijaid.

Santose jaoks algab Esiliiga hooaeg 27. veebruaril võõrsil Maardu Linnameeskonna vastu.

Eelmine hooaeg oli teie klubi ajaloos esimene Esiliigas. Kuidas jäite möödunud aastaga rahule? Mis oli positiivne, mis negatiivne?
Eelmisele hooajale tagasi vaadates valdavad kahetised tunded. Oli teada, et 2014. aastaga võrreldes toimunud suur verevahetus kujuneb raskeks. Enamus esindusvõistkonnaga liitunud klubi kasvandike jaoks oli kõrgemal tasemel täiskasvanute jalgpall esmaseks kogemuseks. Samm U17 Eliitliigast Esiliigasse oli paras proovikivi, kooliraha tuli aasta alguses ikka kõvasti maksta. Tihti ei suutnud võistkond mängulist ülekaalu tulemuseks realiseerida ning omakorda lasti eriti just hooaja esimeses pooles, seisva palli situatsioonides endale värav lüüa. Positiivne oli lisaks liigasse püsimajäämisele silmnähtav noormängijate enesekindluse kasv ning sealt edasi ka parem võistkonnavaim. 2015. aasta ühtlase tasemega Esiliigas suutsime, tõsi küll mõnede üksikute eranditega, kogenud satsidega võrdselt mängida.

Millised on uue hooaja eesmärgid? Kui palju meeskonna koosseis uuel hooajal muutunud on?
Hooaja esmaseks eesmärgiks on parem tabelikoht ja suurem punktisaak kui eelmisel aastal. Santose võistkonna ja ka fännide seas ei taha kuulda enam klišeed „kui ise ei löö, lüüakse sulle”. Samuti tahaks rohkem kuulda kodumängudel üle staadioni kajanud sõjahüüdu „Santos, väravat!”. Kooseisu vaadates oleme kaotanud taas veidi kogemust Marko Sonni ja Tarvo Laursoni näol, samas on pead tõstmas kolm uut noort ja vihast meest noortesüsteemist. Kuna Eesti üleminekuaken on veel avatud, siis jätame ka need otsad lahti…

Varasematel aastatel on teie klubi juures noortetreeneritena töötanud hollandlane Anton Joore ning inglane Andy McKnight. Kuidas näete nende panust tagantjärele hinnates klubi noorte kvaliteeti? Kuidas olete üldiselt rahul oma noortetööga?
Kindlasti ei saa nende kahe mehe panust alahinnata. Tänu nendele muutus noortetöö struktureeritumaks ja loogilisemaks. Nende metoodika oli küllaltki erinev, kuid täiendas üksteist. Briti jalgpallikultuuri esindajana tõi McKnight trennidesse nõudlikkust ja professionaalsust, juhtides tähelepanu eemalt tühistena tundunud jalgpallielementidele. Sama suunaga oleme noortetööd arendades sammu edasi teinud. Senise töö vilju oli hea näha ka möödunud Esiliiga hooajal, kus klubi kasvandike tehnilise pagasi ja spordimehelikkuse poolelt me kindlasti häbisse ei jäänud.

Millise Tartu klubina identifitseerib ennast Tartu FC Santos? Kas seostaksite ennast mõne konkreetse linnaosaga? Milline on Santose toetaja?
Esiteks on Eesti ja ka Tartu piisavalt väikesed, teiseks pole tegemist 19. sajandi lõpu Londoni jalgpalliklubide fännibaasi tekkelooga, kus näiteks sadamatöölistel ja vabrikantidel kujunesid omad klubieelistused. Vähemalt Tartu tihedas konkurentsis ei saa muutuda linnaosa-, vähemuse-, erakonnakeskseks vms. Ühesõnaga on Tartu jalgpallis märksõnadeks laiapõhjalisus ja kvaliteet. Kui klubid ja nende treenerid ei unusta, et noorjalgpallur peab lisaks jalgpallioskustele ka platsiväliselt eeskujuks olema, siis leiab noor jalgpallipoiss või -tüdruk lapsevanema julgustamisel ise tee meie puhul siis punavalgesse vormi. Tartu kolm täiskasvanutejalgpalli lipulaeva on kõik valinud veidi erineva tee. FC Santose esindusvõistkond sai küll hiljuti nuusutada „eurojalgpallilõhna”, aga et Eesti jalgpallitrendidega (kogukonnatöö) kaasa minna ning nagu poliitikas või ettevõtluses valija- või kliendibaasi kasvatada, oleme valinud noortejalgpalli arendamise tee. Esmalt tulevad ju staadionile (endised) klubiliikmed, lapsevanemad ja sõbrad jne, selles suhtes oleme me ühest oma konkurentklubist kümnendi võrra maas.

Teie suurim kohalik rivaal Tartu JK Tammeka on viimastel aastatel oma kogukonnatöö jõuliselt uuele tasemele viinud ning on sellega Premium liigas eeskujuks paljudele klubidele. Kas ja kui palju olete ise Tammeka positiivsest praktikast enda töös kasutusele võtnud või võtmas ning mida muud olete ette võtmas selleks, et ka teie klubi rahvas tribüünidel rohkem toetamas käiks?
Nagu eelmises vastuses analüüsisin, oleme keskendunud rohkem sportliku poole arendamisele. Tervama keelega tegelased saavad kindlasti aasida, et vaadake kasvõi tabelikohta; ise me vaatame seda, et 2015. aasta Esiliigas olid valdavas osas mängudes FC Santose kooseisus suur osa 16-17aastaseid mängumehi. Loomulikult vaatame konkurendi turundusedule veidi alt üles.

Kindlasti saame midagi oma vürtsiga üle võtta ja ka oma originaalsed käigud ära teha. Tammeka on kokku pannud asjaliku töögrupi, kes keskendubki turundusele. Nende eeskujul tuleb selles vallas laiapõhjalisus unustada ja samasugune ajutrust või töögrupp moodustada, kes kogu oma energia saab sinna valdkonda suunata. Siinkohal saan jalgpallimaailmast paralleeli tuua: Eestis on üleminekuaken lahti ja uute lepingute sõlmimine võimalik, seega kui mõni tunnetab väljakutset, siis...

Jalgpall.ee toob Esiliiga ning Esiliiga B hooaja eel huvilisteni lühiintervjuud iga klubi esindajaga.

Foto: Lembit Peegel