Tippliigade mängukorralduse seminaril oli fookuses turvalisus ja pealtvaatajakogemus

Seminari eesmärk oli analüüsida mängukorralduse hetkeolukorda, jagada häid praktikaid ning juhtida tähelepanu nii kitsaskohtadele kui ka uutele nõuetele ja riskikohtadele.

Eesti Jalgpalli Liidu (EJLi) tippliigade tegevjuht Teet Allas rõhutas turvalise mängukeskkonna tähtsust kogu jalgpallielamuse kontekstis. „Hea on näha nii aktiivset osavõttu. Need on olulised teemad, mis vajavad arutelu ja ühiste lahenduste leidmist. Kui keskkond ei ole ohutu, ei julge inimesed mänge külastada – see mõjutab otseselt tunnet, millega staadionilt lahkutakse. Soovime selliseid arutelusid korraldada mitu korda aastas, et hoida fookus õigel kohal ja reageerida kiiresti,“ sõnas Allas.

Seminari esimeses osas anti ülevaade pealtvaatajate tagasisidest 2025. aasta Premium liiga hooajale. Küsitlusele vastas 457 inimest. Välja toodi nii positiivsed aspektid kui ka kitsaskohad, mille üle arutleti ühiselt, et leida võimalusi mängukorralduse edasiseks parandamiseks.

EJLi tippliigade spetsialist Mihkel Kuuse tutvustas mängukorraldusjuhtide tagasisidet, mis kogutakse hooaja jooksul mänguprotokollide ja -järgsete raportite kaudu. Arutelus käsitleti praktilisi küsimusi alates lumekoristusest ja varakult avatud sissepääsudest kuni puhaste tualettide, toitlustuse, ülekandejaamade teenindamise ja tehniliste lahendusteni. Eesmärk on, et hooaja jooksul kogutud tähelepanekud jõuaksid süsteemselt järgmise hooaja ettevalmistusse.

Turvalisuse teemadel andis ülevaate EJLi turvaohvitser Einar Lillo, kes käsitles spordiseaduse muudatusi ja nende mõju mängukorraldusele. Eraldi peatuti turvaobjekti skeemil ning politsei, pääste ja kiirabi väljakutsete korraldusel. Arutelus rõhutati selge rollijaotuse ja kiire reageerimise olulisust eri liigades ning olukordades.

Tuleohutuse ja pürotehnika teemadel jagasid praktilisi näiteid Lilleküla Vabatahtliku Pääste esindaja Raoul Raidna ja demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen, tuues esile võimalikud ohud ning evakuatsiooni toimimise põhimõtted. Samuti käsitleti kohalike omavalitsuste ja päästeameti lubadega seotud nõudeid, mis võivad piirkonniti erineda.

Seminari lõpetas kriisikommunikatsiooni praktiline harjutus, kus osalejad pidid lahendama hüpoteetilisi kriisiolukordi – alates ekstreemsest ilmast ja droonilennust kuni tõsiste turvaohtudeni. Harjutuse eesmärk oli läbi mõelda teavitusahel, vastutajad ning tegevuste järjekord, et kriisiolukorras oleks tegutsemine selge ja läbimõeldud.

Plaanis on kohtuda sarnases formaadis kaks korda aastas, et hooaja esimesest poolest teha vahekokkuvõtteid ning vajadusel kiiresti muudatusi ellu viia.

Foto: Eesti Jalgpalli Liit