VIDEO | Kogukonnajuhid võtsid ühisel seminaril kokku aasta saavutused ja eesmärgid

„Kui 2018. aastal kogukonnajuhtide projektiga alustasime, oli palju küsimärke – ei teadnud, mis täpselt toimib või kuhu jõuame. Täna, kuus aastat hiljem, on hea tõdeda, et projekt elab ja kasvab. Kogukonnajuhid on oma tööga tõestanud, et jalgpall on palju enamat kui mäng,“ rääkis Eesti Jalgpalli Liidu liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo.

Lõppenud hooajast tõi esile suurenenud publikuarvu ja klubide ühised algatused. „Meil oli liigana vähem alla 200 pealtvaatajaga mänge kui eelmisel aastal ning märkimist väärivad klubide erinevad heategevusüritused nagu Minu unistuste päev, vähiravifond Kingitud Elu ja Roosa jalgpall. On hea meel, et ka kõnnijalgpall kogub üha rohkem tuure. Muutusime üleüldiselt stabiilsemaks, kuid kindlasti on veel kohti, kus juurde panna,“ rääkis Soo. Ta lisas, et eesmärk on kindlasti publikuarvu kasvatada.

Tänavusel hooajal tõi enim inimesi tribüünidele Tallinna FC Flora. Flora kogukonnajuht Markus Kampsi sõnul oli publikunumbri juures oluline roll reklaamil, 100. derbimängul, nimetoetaja esitlemisel ja vaheajamängudel. „Ettevalmistused 100. derbiks kestsid kuid ja lõpptulemus oli juubelivääriline. Samuti hooaja alguses keskendusime juba sellele, et kõik mängud oleks varakult pildis ning tahtsime tuua mängudele seninägemata vaheajamänge. Mänguline pool on üks, mis publikut ootab, teine on põnevad tegevused, millest nad osa saavad,“ rääkis Kamps. Ta lisas, et nii toodi uue publikumänguna sisse Kahoot. „Kui tavaliselt publikumängudes tulevad väljakule lapsed, siis Kahootist võtsid osa kõik, ka täiskasvanud.“

Samuti tõstis Kamps esile kogukonnajuhtide seminaride kasu. „Regulaarsed kokkusaamised annavad võimaluse õppida nii teiste õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Just selline kogemuste vahetamine on kõige suurem tugi, mis on,“ ütles ta.

Vaata videolugu siit: 

Pärnu JK Vapruse tegevjuht Karin Lipstuhli sõnul on kogukonnajuhi roll klubi üldises arengus olnud märkimisväärne. „Oleme aastate jooksul kogunud statistikat ja tagasisidet, millega saame töötada. Oleme teinud kõvasti tööd sisemise kogukonnaga – meie kogukonnajuht osales enamikel lastevanemate koosolekutel, tutvustades klubi toimimist uue pilgu läbi. Lisaks alustasime lastevanemate treeningutega, jätkasime traditsiooniliste perepäevade, turniiride ja heategevusmängudega,“ selgitas ta.

Lipstuhl lisas, et tuleval aastal on klubi eesmärk loodud traditsioone jätkata ning jõuda oma tegemistega rohkemate inimesteni. „Tahame viia edasi klubi väärtusi ning jalgpalliga kokkukäivaid üritusi piirkonnas treenivate lasteni ja elavate inimesteni. Teeme ka koostööd Pärnu Kolledžiga, kellelt saame tagasisidet meie klubi kuvandi kohta. Nii saame teha järgmisi samme, et jõuda jalgpalliga veel rohkemate pärnakate südamesse,“ sõnas Lipstuhl.

Soo sõnul oli oluline kuulata klubide tagasisidet, et sellest lähtuvalt panna jaanuari lõpuks paika ka liiga eesmärgid. „Nagu mainitud, siis üks eesmärk on kasvatada pealtvaatajate arvu. Üks osa on kogukonnajuhtide projekt, et muuta klubid kogukonna ankruteks ja kogunemiskohtadeks – inimesed saavad kokku, tulevad staadionile, elavad kaasa ja toetavad oma klubi. Teine pool on kommunikatsioon, turundus ja muud tegevused,“ sõnas Soo lõpetuseks.

Eesti Jalgpalli Liidu algatatud kogukonnajuhtide projekti eesmärk on aidata klubidel kaasata ja siduda inimesi kogukonnaga läbi järjepideva töö. Kogukonnajuhid kohtuvad projektis iga kahe kuu tagant ühepäevaseks seminariks, kus räägitakse erinevatest valdkonda puudutavatest teemadest, jagatakse ideid ja parimaid praktikaid ning analüüsitakse tehtud tööd. Lisaks ühistele seminaridele toimuvad kuu alguses iga klubi kogukonnajuhiga individuaalsed tagasisidestavad kohtumised, kus jalgpalliliit vaatab koos vastava kogukonnajuhiga üle tegevuskava ning lepitakse kokku järgnevad peamised eesmärgid.

 Pildil Pärnu JK Vapruse kogukonnajuht Rocco Mõtt. Foto: Katariina Peetson/jalgpall.ee